Imro Weiner-Kráľ

Imro Weiner-Kráľ, tuntud ka kui Imrich Weiner-Kráľ (1901-1978), oli Slovakkia maalikunstnik ja graafik, keda peetakse Slovakkia sürrealismi ja juugendekspressionismi üheks originaalsemaks esindajaks.

Weiner-Kráľ sündis Považská Bystricas ja õppis aastatel 1919-1922 Tšehhi Tehnikaülikoolis ja Praha Kunsttööstuskoolis arhitektuuri ja maalikunsti. Alates 1922. aastast jätkas ta oma haridusteed Düsseldorfi kunstiakadeemias ja alates 1923. aastast Berliini kunstiakadeemias. Alates 1924. aastast õppis ta Pariisis École des Beaux-Arts’is.

Pariisis töötas Weiner-Kráľ lühikest aega Colarossi ja Grande Chaumière’i ateljeedes, enne kui ta samal aastal naasis Slovakkiasse ja asus elama Považská Bystricasse. Aastatel 1929-1932 elas ta Bratislavas ja hiljem Berliinis. Tema esimene sürrealistlik näitus toimus Bratislavas 1936. aastal koos maalikunstnik F. Malýga. 1938. aastal emigreerus ta Pariisi ja liitus antifašistliku vastupanuga. Ta saadeti 1950. aastal Pariisist välja ja elas lühikest aega Prahas ja Považská Bystricas, enne kui asus lõpuks elama Bratislavasse, kuhu ta jäi kuni oma surmani.

Weiner-Kráľi teosed käsitlevad elu Slovakkia maastikul ja kasutavad unenäosümboleid, et teematiseerida oma juudi päritolu ja oma aja sotsiaalseid probleeme. Lisaks maalimisele töötas ta ka graafilise kunstniku, illustraatori ja plakatidisainerina. Tema töödele on iseloomulikud humanistlikud kompositsioonid, mis ühendavad endas lüürilisi, ballaadilisi ja dramaatilisi elemente.