Alphonse Marie Adolphe DE NEUVILLE

Alphonse de Neuville sündis 31. mail 1836 Saint-Omeris Pas-de-Calais’ departemangus ja suri 20. mail 1885 Pariisis. Ta oli tuntud prantsuse lahingumaalija, kes oli tuntud oma muljetavaldavate sõjaliste stseenide kujutamise poolest.

Neuville oli pärit jõukast perekonnast ja lõpetas esmalt kooli ning alustas seejärel 1856. aastal inseneriõpinguid Bretagne’i Lorient’i mereväeakadeemias.

Õpingute ajal tekkis tal aga suur huvi maalikunsti vastu ja ta sai tuntud maalikunstniku François-Édouard Picot’ õpilaseks. Tema vahendusel sai ta hiljem võimaluse õppida Eugène Delacroix’ ateljees. Neuville debüteeris maalikunstnikuna 1859. aastal maaliga, millel oli kujutatud üks episood Krimmi sõjast Pariisi Saloni näitusel.

Paralleelselt oma õpingute ja esimeste maalikunstniku edusammudega lõi Neuville arvukalt illustratsioone kirjastajatele, nagu Calman Lévy ja Pierre-Jules Hertzel. Tema illustreeritud autorite hulgas olid sellised suurkujud nagu Alexandre Dumas, Jules Verne ja François Guizot.

Pärast osalemist Prantsuse-Preisi sõjas inseneriohvitserina pühendas Neuville end üha enam oma kunstilise tegevuse harrastamisele. Eriti pärast sõda oli ta lahingumaalijana väga nõutud ning koos selliste kunstnike nagu Ernest Meissonier ja Edouard Detaille’ga peeti teda Prantsusmaa moraalse uuenemise sümboliks pärast seda, mida tajuti „prantsuse draamana“. Tema töid, mis sageli järgisid patriootilist stiili, peeti hiljem oluliseks panuseks sõjalisse propagandasse.

Neuville’i karjääri tipphetkeks oli tema maal „Biwak Le Bourget’ küla ees pärast 21. detsembri 1870. aasta lahingut“, mida eksponeeriti 1872. aastal Pariisi salongis ja mis tõi talle suurt kuulsust.

Alphonse de Neuville suri Pariisis 1885. aastal, veidi enne 49. eluaastat. Tema hauda Montmartre’i kalmistul kaunistavad kunstniku büst ja Francis de Saint-Vidali (1840-1900) sümboolne naisfiguur „Prantsusmaad kaebav“.