Emil Hünten

Johann Emil Hünten, sündinud 19. jaanuaril 1827 Pariisis ja surnud 1. veebruaril 1902 Düsseldorfis, oli Düsseldorfi koolkonna silmapaistev esindaja, kes juba eluajal nautis tunnustust oma laiahaardelise kunstilise loomingu poolest. Eriti tuntud ja hinnatud oli ta oma ajaloolise Friedrich Suure elu kujutamise ning sündmuste ja ajaloomaali poolest, mis saavutas oma kõrgpunkti juba tema eluajal. Hünteni kõrval kuulusid selle ajastu tähtsamate kunstnike hulka Adolph Menzel, Wilhelm Camphausen ja Georg Bleibtreu.
Naturalistlik liikumine oli esindatud paljudes Euroopa riikides, kuid alles Prantsusmaal arenes sellest välja realismi liikumine. Pariisi klaverihelilooja François Hünteni pojana alustas Johann Emil oma kunstnikukoolitust Pariisi Ecole des Beaux Arts’is Hippolyte Flandrini ja Horace Vernet’i juhendamisel. Hiljem jätkas ta õpinguid Antwerpenis, kus teda mõjutasid sellised kunstnikud nagu Gustave Wappers, Josephus Laurentius Dyckmans, Nicaise de Keyser ja Hendrik Leys.
Pärast seda, kui Hünten oli Preisi suurtükiväes teenimise ajal Koblenzis oma esimesed ratsutamisõpingud lõpetanud, asus ta 1854. aastal elama Düsseldorfi. Seal sai ta Wilhelm Camphauseni õpilaseks ja liitus kunstnike ühinguga „Malkasten“. Siin süvendas ta oma hobuseuuringuid ja lõi olulisi teoseid, nagu „Kurirosse Friedrich II ajast, kes ründavad üle silla“. Hiljem pöördus ta oma 1860. aasta maaliga „Krefeldi lahing“ kaasaegsete motiivide poole.
Schleswig-Holsteini sõjakäigu ajal 1864. aastal saatis Hünten esialgu Austria brigaadi. Ta oli üks vähestest kunstnikest, nagu Camphausen, Bleibtreu ja Louis Braun, kes olid võitlevatele vägedele lähedal. Hiljem, 1870/71. aasta Prantsuse-Preisi sõja ajal, külastas ta mitu korda sõjaväelaagreid ja lahinguvälju, mis andis tema töödele erakordse realismi.
Hünten jätkas väsimatult tööd kuni oma surmani. Ta sai 1878. aastal Berliini akadeemia liikmeks ja 1879. aastal professuuri. Tema õpilaste hulka kuulusid sellised tuntud maalijad nagu Ernest Crofts, Ludwig Fay ja Moritz Blanckarts. Tema töid hindasid nii avalikud kliendid kui ka jõukad kodanikud.
Hünteni maalid, mis on sageli dokumentaalse laadiga, vastanduvad oma aja romantilisele maalikunstile ja neid hinnati nende faktilise kujutamise eest. Eriti tähelepanuväärsed on tema lahingumaalid, kus ta meisterlikult jäädvustas hobuste liikumist. Tema teoseid inspireerisid ka kirjanikud, nagu Theodor Fontane, ning need olid ajaloo- ja kirjandusteadlastele teabeallikaks.
Hünteni teoseid on nende loomisest alates laialdaselt reprodutseeritud. Tänapäeval pakutakse paljusid tema maalidest digitaalsete väljatrükkidena lõuendil ja tema kunstiline tähtsus on endiselt olemas, nagu näiteks kunstiteoste näitusel rahvusvahelise muusikafestivalinädala „Bergisches Musikfenster 2007“ ajal.