Friedrich Bodenmüller

Friedrich Bodenmüller sündis 11. augustil 1845. aastal Müncheni kunstilise õhkkonna keskel ja oli juba varakult võlutud värvidest ja pintslitõmmetest. Ta sündis tunnustatud maalikunstniku pojana ja kasvas peagi ise oluliseks kunstnikuks.

Andeka maalikunstniku Alphons Bodenmülleri vennana sündis Friedrich kunstimaailma. Tema teekond algas 1861. aastal tunnustatud Müncheni kunstiakadeemias, kus ta täiustas oma oskust lugupeetud õpetaja Josef Schlotthaueri juhendamisel.

Järgnevatel aastatel pühendas Bodenmüller end peamiselt piiblistseenidele ja žanrimaalidele, väljendades oma töödes inimkogemust ja vaimset pärandit. Kuid elul olid tema jaoks teised plaanid.

Juulikuus 1870 otsustasid Friedrich ja tema vend Otto minna vabatahtlikuna Baieri armeesse ja osalesid 1870/71. aastal Prantsuse-Preisi sõjas. Ohvitserina koges ta sõja õudusi omal nahal ja leidis oma hilisemate teoste jaoks inspiratsiooni tolleaegsetest lahingutest ja tänavavõitlustest.

Lõuend sai tema lavaks, millel ta jäädvustas sõja episoodid – olgu selleks siis Versailles’ tänavavõitlus, episood Sedani lahingust või Baieri väed Wörthi lahingus. Kuid tema kunstiline nägemus ei tundnud piire.

Bodenmülleri teoste hulka kuulusid ka fantastilised, allegoorilised motiivid, nagu näiteks tema „Fantaasiad Beethoveni Cissmoll-sonaadile“, mis hägustasid piire reaalsuse ja kujutlusvõime vahel. Alates 1880. aastatest pöördus ta aga üha enam tagasi žanri- ja ajaloomalingute juurde, kus ta väljendas oma võimeid jutustajana ja inimhinge kroonikuna.