Hans von Aachen

Hans von Aachen (1552 – 4. märts 1615), tuntud ka kui Johann von Aachen või Jan van Achen, oli tuntud saksa maalikunstnik, kes tegi eduka rändkunstniku ja õukonnamaalijana rahvusvahelist karjääri.

Hans von Aachen sündis 1. novembril 1913 Kölnis, kuid kolis peagi erinevatesse piirkondadesse, sealhulgas Itaaliasse, Baierimaale ja lõpuks Prahasse, kus ta veetis suure osa oma elust ja tööst. Tema repertuaar hõlmas väga erinevaid teoseid, sealhulgas arvukalt portreid, allegoorilisi, mütoloogilisi ja religioosseid maale, mida täiendavad arvukad gravüürid ja joonistused.

Maalikunstniku ja kirjaniku Karel van Manderi üleskirjutuste kohaselt oli Hans von Aachenil juba varases eas silmapaistev joonistamisoskus. Tema koolitus algas tema kodulinnas Kölnis ühe tundmatu Antwerpeni maalikunstniku juures, kus ta tutvus flaami maalikunsti traditsioonidega.

Juba 1574. aastal lahkus von Aachen oma kodulinnast Itaaliasse. Seal leidis ta esialgu tööd Veneetsias ja sai osa Põhja-Euroopa kunstnike ja kaupmeeste kogukonnast. Hiljem kolis ta Rooma, kus ta lihvis oma kunstioskusi ja arendas oma stiili, suheldes samal ajal teiste kunstnikega, nagu Bartholomew Spranger ja Hans Speckaert. Kuigi paljud tema tööd sellest perioodist on kadunud, annavad säilinud joonistused tunnistust tema loomingust.

Itaalias lõi von Aachen laiaulatusliku kontaktvõrgustiku teiste kunstnike, edasimüüjate ja klientidega. Tema maine kasvas ja ta sai tähtsaid tellimusi, sealhulgas 1585. aastal ka Toscana suurhertsogi Francesco I de’ Medici õukonnas. See periood kujundas tema kunstistiili, mis näitas segu Põhja- ja Lõuna-Euroopa mõjudest.

Umbes 1588. aastal naasis Hans Aachenist Saksamaale ja asus elama Münchenisse, kus ta töötas Baieri hertsog Wilhelm V perekonnale. Hiljem kolis ta Prahasse, kus keiser Rudolf II nimetas ta 1592. aastal kambrimaalija ametikohale. See ametisse nimetamine tõi von Aachenile mitte ainult kunstilist tunnustust, vaid ka sotsiaalset tõusu.

Prahas jõudis Hans von Aachen oma karjääri tippu. Ta lõi suure hulga teoseid, sealhulgas portreid, religioosseid maale ning allegoorilisi ja mütoloogilisi teemasid, mis olid mõeldud peamiselt keiserlikesse kogudesse. Tema teoseid iseloomustasid rikkalikud detailid ja pastellvärvid ning need olid maalitud erinevatele materjalidele, nagu puit, lõuend, vask, alabastri ja marmor.

Pärast keiser Rudolf II surma 1612. aastal jätkas von Aachen oma tööd oma venna ja järeltulija Matthias’i õukonnas. Ta suri Prahas 4. märtsil 1615, jättes maha märkimisväärse kunstipärandi.

Hans von Aacheni loomingut seati 19. sajandil sageli kahtluse alla ja omistati teistele kunstnikele. Alles hiljuti on tema tööd saanud väärilist tunnustust, eelkõige selliste näituste kaudu nagu „Praha 1600. aasta paiku – kunst Rudolf II õukonnas“ ja „Rudolf II ja Praha – õukond ja linn“, mis tutvustasid tema loomingut Rudolfi õukonnakultuuri kontekstis.

Aastatel 2010/11 korraldati Euroopas esimene terviknäitus Hans von Aacheni kogu loomingust, mis andis uue vaatenurga tema loomingule.