Ivo SALIGER

Ivo Saliger sündis 21. oktoobril 1894 Königsberg-Wagstadtis, Moraavias, ja suri 14. jaanuaril 1987 Viinis. Ta oli Austria maalikunstnik ja graveerija, kes kasutas aeg-ajalt pseudonüümi Ovid Seralgi.

Saliger avastas oma kirge kunsti vastu juba nooruses. Pärast perekonna kolimist Olomouci sai ta esimesed maalitunnid ning hiljem käis ta Olomouci ja Viini gümnaasiumides. Alates 1908. aastast oli Viin tema alaline elukoht. Seal alustas ta õpinguid Graphische Lehr- und Versuchsanstaltis Ludwig Michaleki juures ning jätkas neid 1912-1917 Viini kunstiakadeemias Rudolf Jettmari ja Ferdinand Schmutzeri juures. Juba 1913. aastal esines Saliger oma töödega erinevatel näitustel, sealhulgas Viini Künstlerhausis.

Pärast õpingute lõpetamist töötas Saliger lühikest aega Michaleki assistendina Graphische Lehr- und Versuchsanstaltis. Hiljem elas ta Viinis vabakutselise kunstnikuna. 1930. aastal jätkas ta õpinguid Pariisis „Academie moderne’is“, et täiustada oma õlimaali ja naisakti kujutamist. Tema töid hinnati kõrgelt nii Viinis kui ka Pariisis ja Grazis ning 1933. aastal sai ta oma maali „Morgenbad“ eest Grazi linna medali.

Saliger astus 1936. aastal illegaalselt NSDAPsse ja sai 1938. aastal korraliseks liikmeks. Tema maalid olid natsionaalsotsialistide seas väga populaarsed ja neid näidati aastatel 1937-1944 Saksamaa suurtel kunstinäitustel.

Saligeri loomingust pärast 1945. aastat on vähe teada. Ta suri 1987. aastal Viinis või tõenäoliselt Bad Goisernis ja maeti Hernalsi kalmistule.

Saliger oli tuntud oma naisakti- ja grupipiltide, aga ka maastike ja portreede poolest. Mõned tema varajased tööd kujutavad meditsiinilisi teemasid, mida võib-olla mõjutas tema õe leukeemia. Hiljem kasutas ta sageli stseene kreeka-rooma mütoloogiast, lisades neisse kaasaegseid elemente, mis andsid tema töödele segadusttekitava efekti. Tema maalimisstiil muutus siiski nõrgaks ja värvipalett suhteliselt igavaks, kui ta allus natside kunstipoliitika esteetilistele normidele ja ignoreeris modernismi saavutusi.