Josef Selleny
Joseph Selleny, tuntud ka kui Seleny või Sellény, sündis 2. veebruaril 1824 Untermeidlingis, mis on tänapäeval Viini osa, ja suri 22. mail 1875 Inzersdorfis Viini lähedal. Ta oli Austria maastikumaalija, akvarellist, joonistaja ja litograaf.
Selleny sündis aadressil Untermeidling 34, tänapäeval Schönbrunner Straße 34, kuigi sageli on tema sünnikohaks ebaõigesti märgitud Mödling. Ta õppis Viini akadeemias Thomas Enderi ja Franz Steinfeldi juhendamisel. Seejärel tegi ta koos oma maalikolleegi Eduard Enderiga õppereisi läbi Tirooli ja Lombardia Veneetsiasse. Tänu Viini akadeemia stipendiumile sai Selleny 1854/55. aastal minna täiendavale õppereisile Rooma ja Napoli.
Selleny’l oli võimalus oma karjääri jooksul kohtuda keisri venna, peahertsog Ferdinand Maximilianiga, kes hindas ja toetas tema tööd. See side võimaldas tal osaleda Novara ekspeditsioonil, teaduslikul ümbermaailmareisil, mida suures osas juhtis peahertsog. Kommodoor Bernhard von Wüllerstorf-Urbairi juhtimisel osales Selleny sellel ekspeditsioonil, mis kestis 30. aprillist 1857 kuni 26. augustini 1859 ning algas ja lõppes Triestis.
Selleny töö aitas oluliselt kaasa Novara ekspeditsiooni edule. Ta lõi umbes 2000 akvarelli, visandit, uurimust ja visandit, mis dokumenteerisid muljeid üksikutest jaamadest ja riikidest, mida fregatt SMS Novara külastas. Tema muljetavaldavad ja elulised pildid olid mallideks arvukatele litograafiatele, mis illustreerisid selle reisi aruandeid ning mida avaldati ajalehtedes ja ajakirjades.
Selleny autentsed pildid tehti Novara reisi kohta ilmunud äärmiselt edukate trükiste kaudu kättesaadavaks laiale publikatsioonile. Eelkõige põhines enamik Karl von Scherzeri raamatu 224 illustratsioonist Selleny joonistustel. Raamatu tiraaž oli kokku 30 000 eksemplari ja see oli 19. sajandi üks edukamaid teoseid kogu saksakeelses maailmas.
Pärast Novara ekspeditsiooni saatis Selleny ertshertsog Ferdinand Maximilianit reisidel Põhja-Aafrikasse, Cabo Verde ja Kanaari saartele ning Brasiiliasse. Pärast neid reise asus ta vabakutselise kunstnikuna elama Viini, kus ta oli juba väga tuntud. Lisaks kunstnikuna tegutsemisele tegi Selleny endale nime ka aiaarhitektina. Muuhulgas kujundas ta Viini linnapargi (1862) ja Trieste lähedal asuva Miramare lossi, peahertsog Maximilian ja Belgia kuninga Charlotte’i residentsi aiad.
1873. aastal sai Selleny keiserliku perekonna tellimuse maalida suured seinamaalingud keiserlikus villas Bad Ischlis Ülem-Austrias.
Selleny, kes valdas erinevaid tehnikaid, keskendus oma maalidel peamiselt maastikumaalidele, mis maaliti kas kohapeal akvarellidena või ateljees mudelite järgi. Tema vahetut ja elavat kujutamist kiideti sageli. Tema pargi- ja aiakujundused tekitasid vaidlusi.
Närvihaiguse tõttu kolis Selleny Lõuna-Tirooli, kus elas ka Novara ekspeditsiooni ülem. Seal maalis ta muljetavaldavaid maastikke õliga, sealhulgas imposantseid kaljumaastikke. Haiguse tõttu pidi ta aga naasma Viini ja sattus Viini lähedal asuvasse Inzersdorfi vaimuhaiglasse, kus ta 51-aastaselt suri.
Selleny maeti Viini keskkalmistule (1-2-5) Viini linna auks pühendatud hauale. Viini teises linnaosas asuv Sellenygasse sai tema nime.
Märkimisväärne hulk Selleny originaalmaalidest Novara ekspeditsioonilt on praegu Viini Sõjaajaloo muuseumi, Albertina graafilise kollektsiooni ja Austria Belvedere’i galerii kogudes ning eraomanduses. Mõnda neist piltidest saab näha Sõjaajaloo muuseumi püsinäitusel.