Jules Achille Noël

Jules Achille Noël, kelle tegelik nimi oli Louis Assez Noël, sündis 24. veebruaril 1815 Quimperis ja suri 26. märtsil 1881 Alžiiris. Ta oli prantsuse maastiku- ja meremaalija, kelle peamised tegevuspiirkonnad olid Bretagne ja Normandia.
Tema perekond oli algselt pärit Lorraine’ist ja mõned allikad dateerivad tema sünniaastaks 1810. aastat. Tema isa, kes töötas Nantes’ist Bresti kanali ehitamisel, andis talle esimesed joonistamistunnid. Hiljem õppis ta Brestis „Académie de Peinture et de Dessin“ (Académie Charioux). Seejärel kolis ta õnne otsima Pariisi, kus teda mõjutas bretooni maalikunstnik Pierre-Julien Gilbert. Pärast nelja aastat rasket tööd pealinnas naasis ta Bretagne’i, et õpetada joonistamist Saint-Pol-de-Léonis, Lorientis ja Nantes’is.
Alates 1840. aastast osales ta Salonis ja 1845. aastal tegi Maurice Alhoy tellimusel illustratsioone raamatule „Les Bagnes: historie types, mystères…“, mis käsitles vanglaid. Tema tööd äratasid lõpuks Nemours’i hertsogi prints Louis’i tähelepanu, kes pakkus talle Henri-IV lütseumi disainiprofessori ametikohta. Ta õpetas seal 1847. aastast kuni pensionile jäämiseni 1879. aastal, tema tuntuimate õpilaste hulgas olid Albert Lynch ja Félix Buhot.
Koolivaheaegade ajal naasis ta Bretagne’i, et maalida. Kui ta halva tervise tõttu pensionile jäi, kolis ta oma tütre ja tema abikaasa juurde Alžeeriasse, kus ta lõpuks suri.
Tema maalimisstiili võrreldi sageli Eugène Isabey’ga ja ta sai kiitust Baudelaire’ilt. 2005. aastal korraldas Musée des beaux-arts de Quimper ulatusliku retrospektiivi tema töödest.