Karl Schickhardt
Karl Schickhardt, sündinud 7. juulil 1866 Esslingenis ja surnud 7. veebruaril 1933 Stuttgardis, oli oluline württembergi maastikumaalija ja Stuttgardi kunstikooli õppejõud. Oma töödes pühendus ta peamiselt oma švaabialase kodumaa, eelkõige Švaabimaa Alb’i kujutamisele.
Karl Schickhardt sündis jõukasse perekonda, kuna ta oli vanemkohtuniku Hermann Schickhardti (1826-1880) ja tema abikaasa Rosalie Karoline, neiuna Brodhag (1834-1902) poeg, kes pärines lugupeetud töösturiperekonnast. Tema ema toetas tema kunstihuvi pärast isa surma. Schickhardt õppis aastatel 1884-1887 Stuttgardi kunstikoolis Albert Kappise ja Jakob Grünenwaldi juhendamisel. Seejärel jätkas ta oma koolitust 1887-1892 Josef Wengleini eratundjana Münchenis, kus ta keskendus peamiselt maastikumaalimisele. Selle aja jooksul tegi ta õppereise Saksamaal ja Itaalias.
Alates 1892. aasta sügisest elas Schickhardt taas Stuttgardis, kus ta töötas kunstikooli õppejõuna. Oma ateljees aadressil Urbanstraße 53 pühendas ta end suure kirega švaabi maastike kujutamisele. Tema eelistatud motiivideks olid Švaabimaa Alb, Laucherti org ja Rottenburgi ümbrus, eriti Bad Niedernau. Ta maalis ka teisi maastikke, nagu Bodenjärv, Filstali org ja Neckari org.
1911. aastal omistas kuningas Wilhelm II Schickhardtile professori tiitli, mis rõhutas tema tunnustamist olulise kunstnikuna. Eluajal osales ta mitmetel näitustel, sealhulgas 1914. aastal Rottenburgis, kus osales ka kuningas, ja 1927. aastal Stuttgardis Württembergischer Kunstvereinis toimunud näitusel.
Oma hilisematel aastatel oli Schickhardt sageli Stuttgarti linnas liikvel koos oma koera Stumperle’iga. Ta oli ka Hindenburgbau härrastemajas (Herrenstammtisch) regulaarne külaline.
Pärast oma surma 1933. aasta veebruaris maeti Karl Schickhardt Praha kalmistule, nagu ka tema abikaasa Alice, kes suri kaheksa kuud hiljem. Kuigi Schickhardt oli rahaliselt sõltumatu, ei tahtnud ta oma maalidest lahkuda. Pärast tema surma leidsid paljud tema tööd, sealhulgas intiimsed õlijoonistused ja suured seinamaalingud, tema pärandist. Otto Greineri kunstikaupluses korraldati pärandi arveldamiseks oksjon.
Schickhardt jättis endast maha märkimisväärse kunstipärandi, mis vaatamata sellele, et mõned tööd on avalikes kogudes, on suures osas laiali eraomanduses. Tema panuse eest Bad Niedernau ja piirkonna edendamisse on tema järgi nimetatud mitmeid kohti, sealhulgas Albvereini rajal asuv vaatepunkt ja Bad Niedernaus asuv tänav. Tema mälestust säilitatakse ka Bad Niedernau endises spaahotellis asuvas Schickhardtstube’is.
Schickhardti tehnikat iseloomustab osavus ja rafineeritud vahendite kasutamine, eriti pastelli ja tempera kasutamine nii alusvärvimisel kui ka pilvede ja vee kujutamisel. Tema tööd annavad tunnistust tema täpsest loodusvaatlusest ja peenest impressionistlikust stiilist, mis jäädvustab maastikke kogu nende hiilguses ja elujõulisuses.