Ludwig von Hofmann
Ludwig von Hofmann (* 17. august 1861 Darmstadt; † 23. august 1945 Pillnitzis Dresdeni lähedal) oli oluline saksa maalikunstnik, graafik ja disainer. Tema tööd, mis on loodud kuue aastakümne jooksul, ühendavad endas sümbolismi ja juugendstiili elemente ning näitavad mõjutusi ka teistest kaasaegsetest kunstiliikumistest, alates historitsismist kuni uue objektiivsuseni. Hofmann oli „Uue Weimari“ liikumise pioneer.
Ta oli Preisi riigimehe Karl Hofmanni poeg, kes oli Hesseni suurhertsogiriigi peaminister aastatel 1872-1876 ja tõsteti 1882. aastal Bismarcki kabineti kaubandusministrina pärilikku aadlisuguvõsasse. Tema onud olid maalijad Rudolf ja Heinrich Ferdinand Hofmann.
Hofmann alustas 1883. aastal õpinguid Dresdeni kunstiakadeemias ja jätkas oma koolitust Ferdinand Kelleri juures Karlsruhe kunstiakadeemias. Aastal 1889 õppis ta Pariisi Académie Julian’is, kus teda mõjutasid prantsuse kunstnikud nagu Pierre Puvis de Chavannes ja Paul-Albert Besnard.
Alates 1890. aastast töötas Hofmann Berliinis vabakutselise kunstnikuna ja kuulus „Üksteist rühma“, kuhu kuulusid ka Max Klinger ja Max Liebermann. Aastatel 1894-1900 veetis ta palju aega Roomas ja oma villas Fiesole lähedal, mis kujundas tema kunstilise nägemuse kaasaegsest Arkaadiast. Alates 1895. aastast tegi Hofmann arvukalt illustratsioone juugendstiilis ajakirjale „Pan“. Ta sai 1896. aastal Berliinis toimunud rahvusvahelisel kunstinäitusel väikese kuldmedali ja sai 1898. aastal „Berliner Secessioni“ liikmeks. 1899. aastal abiellus ta oma nõo Eleonore Kekulé von Stradonitziga.
1903. aastal määrati Hofmann Weimari suurhertsogi kunstikooli professoriks, kus ta kuulus Harry Graf Kessleri ja Henry van de Velde ringi kunstilise avangardi hulka ja sai „uue Weimari“ liikumise oluliseks esindajaks. Tema õpilaste hulka kuulusid Hans Arp ja Ivo Hauptmann. Tal oli tihe sõprus Gerhart Hauptmanniga, kellega ta 1907. aastal Kreekasse sõitis. Ta tegi van de Velde’iga koostööd mitmetes ehitusprojektides.
1916. aastal sai Hofmannist Dresdeni kunstiakadeemia monumentaalmaali professor. Tema selle perioodi tähtsamate tööde hulka kuulub Leipzigi Saksa raamatukogu lugemissaali kujundus (1919). Ta illustreeris ka kirjandusteoseid, sealhulgas Leopold Ziegleri „Odüsseia“ tõlget ja Gerhart Hauptmanni „Hirtenlied“.
1920ndatel ja 1930ndatel aastatel tõmbus Hofmann mõnevõrra avalikkusest tagasi. Mõned tema tööd olid 1937. aastal „degeneratiivse kunstina“ tõrjutud, kuid teisi eksponeeriti jätkuvalt. 1941. aastal anti talle Goethe kunsti- ja teadusmedal. Hofmann suri 1945. aastal Pillnitzis ja maeti Dresden-Hosterwitzi Maria am Wasser’i kirikuaeda.
Ludwig von Hofmann oli Saksa Kunstnike Liidu liige. Tema austria-ungari keisrinna Elisabethi, patroon August Freiherr von der Heydti, kirjastaja Rudolf Mosse ja kunstiajaloolased Heinrich Wölfflin ja Wilhelm von Bode olid tema austajad ja kollektsionäärid. Rainer Maria Rilke pühendas Hofmannile 1898. aastal Hofmanni joonistustest inspireeritud luuletsükli „Die Bilder entlang“. Ka Thomas Mann hindas Hofmanni loomingut ja ammutas sellest inspiratsiooni oma romaani „Maagiline mägi“ jaoks. Hofmanni maal „Allikas“ rippus Manni tööruumis kuni tema surmani. Hugo von Hofmannsthal kirjutas eessõna Hofmanni graafilisele portfooliole „Tänze“ (1905).