Rudolf Böttger

Rudolf Böttger sündis 4. juulil 1887 Tachaus ja suri 28. jaanuaril 1973 Regensburgis. Ta oli Austria maalikunstnik, kelle teosed on tuntud nii oma kunstilise kvaliteedi kui ka omaaegsete poliitiliste sündmuste kajastamise poolest.

Böttger alustas oma kunstnikukoolitust 1905-1910 Viini kunstiakadeemias Franz Rumpleri ja Alfred Cossmanni juhendamisel. Pärast lühikest viibimist Müncheni kunstiakadeemias 1910. aastal asus ta 1911. aastal vabakutselise kunstnikuna Viini.

Esimese maailmasõja ajal teenis ta ohvitserina Venemaal ja sai mitmeid haavu. Pärast sõda sai ta Viini kunstnike kooperatiivi liikmeks ja osales alates 1919. aastast kunstnike maja (Künstlerhaus) ühisnäitustel.

Juba enne 1938. aastat tegutses Böttger NSDAP ebaseadusliku liikmena, mida ta põhjendas oma sudentide saksa päritoluga. Pärast Austria annekteerimist asus ta režiimi kunsti- ja kultuuripoliitikas juhtivatele positsioonidele. Ta sai Viini Gau kultuurinõukogu maalikunsti eest vastutavaks ja võttis endale esindusülesandeid, sealhulgas osales ta Gauleiter Baldur von Schirachi vastuvõtutel. Tema liikmelisus võimaldas tal ulatuslikult osaleda suurtel Saksa kunstinäitustel Münchenis.

Böttger arendas tihedaid suhteid teiste tolleaegsete kultuuritegelastega, sealhulgas Franz Karl Ginzkey, Josef Weinheber ja Wilhelm Fraß. Hoolimata oma kaotusest sõjas ja oma Viini ateljee ja korteri hävitamisest 1945. aastal Punaarmee vastu peetud lahingutegevuse käigus jäi Böttger oma NSDAP tegevusele truuks ega distantseerunud oma varasemast osalusest ka pärast 1945. aastat.

Pärast Teist maailmasõda viidi Böttger oma haavade tõttu esialgu Deggendorfi lähedal asuvasse sõjaväehaiglasse ja hiljem Mettenis asuvasse sõjaväehaiglasse. Alates 1948. aastast lubati tal ametlikult taas Austriasse reisida ja ta külastas seal regulaarselt sõpru ja tuttavaid, keda ta ka portreteeris.

1950. aastatel veetis Böttger pikka aega oma patroon Ulla Ekmani juures Rootsis. Alates 1950. aastast sai ta Saksamaal üha enam arhitektuurikunsti tellimusi, mida talle korraldasid arhitektidest sõbrad.

1952. aastal kolis Böttger Regensburgi, kus ta elas kuni oma surmani. Ta tõmbus avalikust kultuurielust tagasi, kuna ei tundnud enam, et tema kunstilised ideed oleksid esindatud.

1960. aastatel sai Böttger tellimuse projekteerida Viinis evangeelse Pauluse kiriku, hoolimata sellest, et tal oli kutsealal tegutsemiskeeld. Tema aknad, mis kujutavad Jeesust aaria noorukina ja sisaldavad antisemiitilisi kujutisi, varjati hiljem ära ja lõpuks asendati.

Böttger oli Viini kunstnike kooperatiivi, Reichskunsti koja ja hiljem Regensburgi visuaalkunstnike kutseühingu ning Müncheni vanade kunstnike kooperatiivi liige. Ta osales arvukatel grupi- ja isikunäitustel, sealhulgas 1925. aasta Biennale di Venezia ja Kolmanda Reichi ajal Münchenis toimunud suurtel saksa kunstinäitustel.