Ta sündis Pleßis, Ülem-Sileesias ja veetis oma lapsepõlve pärast isa varajast surma 1876. aastal Breslau’s, kus ta käis Matthias-Gümnaasiumis ja alustas 1886. aastal koolitust dekoratiivmaaleri Georg Heintze juures. Hiljem jätkas ta oma haridusteed Breslau kunsttööstuskoolis, kus teda õpetasid sellised õpetajad nagu Heinrich Irmann, Paul Schobelt ja Albrecht Bräuer.
1894. aastal alustas Münzer õpinguid Müncheni Kunstiakadeemias, kus teda õpetasid sellised tuntud kunstnikud nagu Karl Raupp ja Otto Seitz. Sõjaväeteenistuse ajal liitus ta Paul Hoeckeri maaliklassiga, kes keskendus intensiivselt vabaõhumaalimisele. Münzer sai siin 1896. aastal isegi oma meisterateljee.
1898. aastal oli ta üks kahest võitjast Ludwig Stollwercki esimesel Stollwercki kollektsioonipiltide kujunduskonkursil, mille auhinnaraha oli 1000 marka. Alates 1899. aastast eksponeeris Münzer oma töid Müncheni Glaspalastis Scholle kunstnike rühma liikmena. See tõi kaasa ka tema koostöö Müncheni nädalalehes “Jugend” ja satiirilises ajakirjas “Simplicissimus”.
Aastatel 1900-1902 Pariisis viibides kindlustas ta oma kunstilist arengut. 1903. aastal kohtus ta Marie Therese Dreeßeniga, sünninimega von Vestenhof, kellega ta abiellus aasta pärast suurejoonelist skandaali. See skandaal viis proua Dreeßeni ja tema abikaasa lahutamiseni.
1909. aastal sai Münzerist Düsseldorfi kunstiakadeemia maaliklassi juhataja, kus ta õpetas kuni 1932. aastani. Selle aja jooksul lõi ta ka seinamaalinguid ja laemaalinguid Düsseldorfi ringkonnavalitsuse jaoks. Esimese maailmasõja ajal teenis ta 1915. aastal rindel sõjamaalijana ja 1917. aastal vabatahtlikuna, kuid ei näinud sõjategevust.
1938. aastal kolis Münzeri perekond Holzhausen am Ammersee’sse. Münzeri töid on eksponeeritud mitmetes tuntud muuseumides ja kollektsioonides, sealhulgas Müncheni Neue Pinakothek, Kölni Wallraf-Richartz-Museum, Düsseldorfi Städtisches Kunstmuseum ja Baseli Kunstvereini kollektsioon.
Aastatel 1938-1944 osales Münzer aktiivselt natsionaalsotsialistide algatatud suurtel saksa kunstinäitustel Müncheni Haus der Deutschen Kunstis ja müüs isegi ühe teose Adolf Hitlerile. 1950. aastal eksponeeris ta kolmkümmend maali Müncheni kunstnike kooperatiivis. Münzer kanti 1944. aastal Reichsministeeriumi rahvaluule ja propaganda autasustatud isikute nimekirja.
Münzeri jutustav stiil ilmnes tema graafikas, eriti tema muinasjuttude illustratsioonides Mainzi kirjastuse Scholz jaoks. Ta oli ka Deutscher Künstlerbundi liige.
